Estonia mälestuspäeval võib lein olla raske, ja abi vaimse tervise kriisis on olemas
Estonia hukkumise aastapäev 28. septembril võib äratada leina ja ärevust, ja kui tunne muutub liiga raskeks, on oluline teada, kuhu pöörduda vaimse tervise kriisis.
Öösel vastu 28. septembrit 1994 uppus Läänemerel reisiparvlaev Estonia, mis oli teel Tallinnast Stockholmi. Laeval oli 989 inimest, neist 852 hukkus ja 137 jäi ellu. See on Eesti mereajaloo suurim katastroof ja paljude perede jaoks on see endiselt isiklik lein. Iga aasta septembri lõpus süüdatakse küünlaid, peetakse mälestusüritusi ning meedias räägitakse taas laeva hukust ja selle uurimisest. Sellel ajal võivad tõusta pinnale tunded, mis olid pikalt vaiksed.
See artikkel ei räägi laeva hukust endast, vaid ühest olukorrast: inimene tunneb mälestuspäeva paiku, et lein, ärevus või meeleolu muutub nii raskeks, et ta ei tea, mida edasi teha. Artikkel aitab leida ühe järgmise sammu.
Kellele see artikkel on mõeldud
Estonia hukk puudutas otseselt hukkunute ja ellujäänute lähedasi, aga ka päästjaid, meremehi, ajakirjanikke ja paljusid teisi, kes tol ööl või järgnevatel päevadel tegid tööd. Mõne jaoks ei ole kaotus seotud Estoniaga üldse, kuid mälestuspäev meenutab teist leina, näiteks lähedase surma või mõnda teist õnnetust. Sügisel lühenevad päevad ja paljudel inimestel langeb niigi meeleolu.
Kõik need reaktsioonid on inimlikud. Lein ei käi kalendri järgi ja ka 30 aastat hiljem võib aastapäev tuua tagasi tugevaid tundeid.
Esimene samm: tee kindlaks, kas olukord on ohtlik
Kui sina või keegi su lähedane mõtleb enesevigastamisele või enesetapule või on otsene oht elule, helista kohe hädaabinumbril 112. See number töötab ööpäevaringselt ja on tasuta. Ära jää üksi ja ära jäta üksi inimest, kes on ohus.
Kui ohtu elule ei ole, kuid tunne on raske ja sa ei saa sellega hakkama, on sul aega valida järgmine samm rahulikumalt.
Kuhu pöörduda, kui vajad kellegagi rääkimist
Eestis on mitu riiklikku ja usaldusväärset kohta, kust leida abi vaimse tervise muredega. Me ei kirjuta siia telefoninumbreid, mida me ei ole sel nädalal ise üle kontrollinud. Selle asemel anname allikad, kust kehtiv info alati leitav on.
- palunabi.ee on Sotsiaalkindlustusameti abiinfo leht, kus on kirjas ohvriabi ja kriisiabi kontaktid ning see, kuidas abi saada.
- peaasi.ee on vaimse tervise teabeleht, kus on juhendid ärevuse, leina ja depressiooni kohta ning info selle kohta, kuhu pöörduda.
- Sinu perearst on esimene kontakt, kui raske meeleolu kestab nädalaid. Perearst saab suunata psühholoogi või psühhiaatri juurde.
Kui ei tea, kust alustada, ava palunabi.ee ja vaata seal kehtivaid kontakte. Kui sul on raske ise helistada, palu kellelgi lähedasel see koos sinuga teha.
Mida esimesel kõnel öelda
Paljudel inimestel on raske esimest lauset välja öelda. Võid alustada näiteks nii: "Mul on aastapäeva tõttu väga raske ja ma ei tea, kellega rääkida." Sa ei pea selgitama kogu lugu. Nõustaja küsib ise täpsustavaid küsimusi.
Kui räägid perearstiga, ütle, kui kaua raske meeleolu on kestnud, kas uni või söömine on muutunud ning kas sul on olnud mõtteid endale haiget teha. Need andmed aitavad arstil valida õige abi.
Kui lein on seotud Estoniaga
Hukkunute lähedastel on aastate jooksul kujunenud oma mälestuskohad ja kogukonnad. Tallinnas on Paksu Margareeta torni lähedal Estonia mälestusmärk "Katkenud liin" ja Hiiumaal Tahkuna poolsaarel on mälestusmärk hukkunud lastele. Mälestuspäeval kogunevad sinna inimesed küünlaid süütama. Mõne jaoks aitab, kui saab olla koos teistega, kes mõistavad sama kaotust. Teise jaoks on parem olla vaikselt kodus.
Laeva hukkumise põhjuste kohta on olnud pikk avalik arutelu. Rahvusvahelise uurimiskomisjoni 1997. aasta lõpparuande järgi oli peamine põhjus vööriviisiri lukustuse purunemine tormis. Hilisemad küsimused ja uued uuringud, mis algasid 2020. aastal pärast uute veealuste kaadrite avalikustamist, on teemat taas päevakorda tõstnud. Kui uudised põhjustavad sulle ärevust või viha, võid lubada endale uudiste lugemisest pausi. Info ei kao kuhugi ja sa saad selle juurde naasta siis, kui oled valmis.
Kuidas aidata kedagi teist
Kui märkad, et sõbral, naabril või pereliikmel on mälestuspäeva paiku raske, ei pea sa olema ekspert. Mõned lihtsad asjad aitavad:
- Küsi otse: "Kuidas sul praegu tegelikult läheb?" ja jäta vastamiseks aega.
- Kuula ilma, et püüaksid kohe lahendust pakkuda.
- Paku konkreetset abi: "Kas tahad, et ma tuleksin homme õhtul läbi?"
- Kui kuuled mõtteid enesetapust, ära jäta inimest üksi ja helista 112.
Ka lihtne sõnum mälestuspäeval võib anda inimesele tunde, et teda ja tema kaotust mäletatakse.
Kui oled ise ellujäänu või päästja
Neil, kes olid Estonia hukuga seotud vahetult, võib olla traumajärgne stressihäire, mis ilmneb aastaid hiljem. Unehäired, korduvad mälupildid, ärrituvus ja eemaldumine inimestest on märgid, millega tasub perearsti või psühholoogi poole pöörduda. Trauma ravi on tänapäeval kättesaadavam kui 1990. aastatel ja abi otsimine ei ole nõrkuse märk.
Teised samm-sammulised juhendid
Kui mure ei ole ainult emotsionaalne, vaid sinu toimetulek on ka rahaliselt raske, võib abi olla meie varasemast juhendist haiguslehe ja palga kohta, sest vaimse tervise mure võib viia ka töövõimetuseni. Rahulikuma ja lohutavama vaate sügisele ning mälestamisele võib leida ka pardike.ee isiklikumatest märkmetest, kus kirjutatakse vanade fotode korrastamisest.
Väikesed asjad, mis aitavad mälestuspäeva üle elada
Mõnikord aitab, kui mälestuspäev on ette planeeritud. Mõtle juba paar päeva varem, kus ja kellega sa selle päeva veedad. Kui tead, et õhtu on kõige raskem, lepi kellegagi kokku telefonikõne või jalutuskäik. Kui uudised ja sotsiaalmeedia on sel päeval täis pilte ja kommentaare, võid telefoni teavitused mõneks tunniks välja lülitada.
Paljudele aitab ka lihtne rituaal: küünla süütamine aknal, lühike jalutuskäik mere ääres või paar rida päevikusse. Ei ole õiget ega valet viisi mälestada. Oluline on, et sa ei peaks raskete tunnetega üksi jääma ja et sa teaksid, kust abi saada, kui tunded muutuvad liiga suureks. Kui märkad, et ka nädal pärast aastapäeva ei ole tunne kergemaks läinud, on see hea põhjus perearstiga rääkida. Abi küsimine on samm edasi, mitte lein lõppemise nõue.
Üks järgmine samm
Kui sul on täna raske, tee üks asi. Kui on oht elule, helista 112. Kui ohtu ei ole, ava palunabi.ee ja leia sealt kontakt, kellega rääkida, või kirjuta oma perearstile. Kui oled kellegi pärast mures, saada talle täna sõnum.
Millal seda infot viimati kontrolliti
Artikkel on kirjutatud 2026. aasta septembris. Faktid Estonia hukkumise kohta (989 inimest pardal, 852 hukkunut, 137 ellujäänut) on avalikest allikatest. Selles artiklis ei ole ühtegi telefoninumbrit peale hädaabinumbri 112, sest kriisitelefonide numbrid ja tööajad võivad muutuda. Kontrolli kehtivad kontaktid alati palunabi.ee või peaasi.ee lehelt.